EI KUULE OMA NIME

EI KUULE OMA NIME
Helme. EÜS V 352/3 (45). 1908.

Ei ma’s kuule oma nime,
mis oli papi mulle pannu,
kirikhärrä kirjutanu,
hallikuue haugatenu.
Hoor oli iki hommikuna,
lits oli liia lõune’ella:

“Mine, lits ja nüssä lehmä,
mine, hoora, too hobene,
pastal, pane pada tulele!”